Laboratoorne testimine COVID-19 suhtes hakkab toimuma läbi testimiskeskuste, mis asuvad suuremates Eesti linnades.

Haigusjuht, mis vajab COVID-19 suhtes laboratoorset uurimist:

Testitakse ainult sümptomitega (palavik, kuiv köha, hingamisraskused) patsiente, kes kuuluvad ühte viiest järgnevast rühmast:

1. Tõsiste krooniliste haigustega (südameveresoonkonna haigused (eriti hüpertensioon), diabeet, kroonilised kopsuhaigused, immuunpuudulikkus, kasvajavastast ravi saavad) patsiendid olenemata vanusest.
2. Kõik üle ≥80 aastased patsiendid.
3. Tervishoiuasutuste töötajad (sh apteegi personal) ning kõik kiirabitöötajad, haiglate nakkushaiguste laboritöötajad ja hoolduspersonal. Samuti teised elutähtsate teenuste osutajad (Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitseliit, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, kes otseselt tegelevad kliendi teenindamisega).
4. Hooldekodude elanikud ja personal.
5. Hospitaliseeritud või hospitaliseerimist vajavad teadmata etioloogiaga respiratoorsete haigustega patsiendid olenemata vanusest.
NB! Testimisvajaduse üle otsustab perearst/pereõde. Perearst koostab patsiendile anamneesi ja saatekirja COVID-19 testimisele.

PEREARSTIDELE antud juhised COVID-19 viirushaiguse kahtlusega patsiendi vastuvõtule või telefoni teel pöördumisel:
1. Kinnitatud ja võimaliku COVID-19 infektsiooniga patsiente reeglina vastuvõtule ei kutsuta.
2. Kõiki viirusinfektsiooniga ja/või palavikuga patsiente käsitletakse kui võimalikke COVID-19 haigeid.
3. Kui patsiendi seisund on kerge, siis kuulub ta nõustamisele ja kodusele jälgimisele ning teda ei kutsuta vastuvõtule. (Patsient ise helistab kui tema seisund halveneb).

Juhul, kui patsient kutsutakse vastuvõtule:
Vastuvõtul järgitakse standardseid ettevaatusabinõusid ja kasutatakse vastavaid isikukaitsevahendeid. Nakkuse leviku võimaluse vähendamiseks suunatakse patsient kohe käsi desinfitseerima. Seejärel antakse patsiendile (lapse puhul ka lapsevanemale) võimalusel koheselt kirurgiline mask. Kirurgilise maski puudumisel võib patsiendile anda ka pabersalvrätiku, mida nina ja suu ees hoida kogu tervishoiuasutuses viibitud aja.

Haiguslehe avamine
Patsiendile ja patsiendi lähikokkupuutes olnud inimestele võib väljastada haiguslehe. Lähikontaktne teeb digiloo kaudu teavituse haiguslehe vajaduse osas. Perearst võtab esimesel võimalusel (kuid mitte rohkem kui 7 kalendripäeva jooksul) patsiendiga ühendust ja selgitab välja haiguslehe vajaduse.

Lähikontaktseks loetakse inimene kes:
•elab samas majapidamises COVID-19 haigega;
• on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine);
• on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, kasutanud patsiendi salvrätti paljaste kätega);
• on viibinud koos COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel
• on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel;
• tervishoiutöötaja või muu hooldustöötaja, kes on osutanud COVID-19 haigele otsest ravi või hooldust, ja kes ei ole kasutanud soovitatud isikukaitsevahendeid või ei ole neid vahendeid korrektselt kasutanud.
• laboritöötajad ja kiirabitöötajad, kes on töödelnud COVID-19 patsientide proove ja kes ei ole kasutanud soovitatud isikukaitsevahendeid või ei ole neid vahendeid korrektselt kasutanud.

Kodusele ravile suunatud patsienti ja tema pereliikmete terviseseisundit tuleb jälgida 14 päeva alates sümptomite tekkimisest.
Isolatsiooni võib lõpetada mitte varem kui 14 päeva peale haigusnähtude tekkimist.